Kivivill – Kõik, mida pead teadma mineraalvillast

Kivivill on mineraalvillast valmistatud isolatsioonimaterjal, mis on toodetud looduslikest kivimitest, peamiselt basaltist ja dolomiidist. Kivimite sulatamisel kõrgetel temperatuuridel (umbes 1500°C) ja nende kiududeks vormimisel saadakse kerge, vastupidav ja suurepäraste isolatsiooniomadustega materjal. Kivivill on laialdaselt kasutusel nii elamu- kui ka tööstusehituses tänu oma mitmekülgsusele ja tõhususele erinevates rakendustes.

Kivivilla peamised eelised hõlmavad suurepärast soojusisolatsiooni, tulekindlust, heli neelavust ning vastupidavust niiskusele ja kemikaalidele. See aitab vähendada energiakulu, parandada hoonete energiatõhusust ja luua mugavamat elukeskkonda. Lisaks on kivivill keskkonnasõbralik materjal, kuna see on valmistatud looduslikest ja taastuvatest ressursidest ning on täielikult taaskasutatav.

Selles ülevaates käsitleme kivivilla erinevaid omadusi ja eeliseid, sealhulgas:

Soojusjuhtivus: Kuidas kivivill aitab hoida soojust ja vähendada energiakulusid.
Kuumuse toime: Kivivilla tulekindlus ja vastupidavus kõrgetele temperatuuridele.
Akustilised omadused: Kivivilla võime summutada heli ja parandada akustilist keskkonda.
Veekindlus ja auruläbilaskvus: Kivivilla käitumine niisketes tingimustes ja selle mõju siseõhu kvaliteedile.
Ökoloogilisus: Kivivilla tootmise keskkonnamõju ja selle roll jätkusuutlikus ehituses.

Tutvudes nende teemadega, saate põhjaliku ülevaate kivivilla omadustest ning sellest, miks see on üks eelistatumaid isolatsioonimaterjale tänapäeva ehituses.

Kivivilla soojusjuhtivus: Tõhus energiasääst

Kivivill on oma suurepäraste soojusisoleerivate omaduste poolest hinnatud ehitusmaterjal, mis tagab nii energiasäästu kui ka ohutuse. Soojusjuhtivus ehk soojusjuhtivustegur (λ-väärtus) on üks kivivilla olulisemaid näitajaid, mis sõltub suuresti temperatuurist. Kivivillal säilivad head soojusisoleerivad omadused ka kõige äärmuslikumates tingimustes, sealhulgas kokkupuutel kõrgete temperatuuridega.

Ekstreemsetes temperatuuritingimustes aitab kivivilla efektiivne soojusisolatsioon vähendada temperatuuri teisel pool isolatsioonikihti piisavalt, et kaitsta seal asuvaid konstruktsioonielemente ja materjale ülekuumenemise või süttimise eest. See teeb kivivillast ideaalse materjali mitte ainult energiatõhususe suurendamiseks, vaid ka tuleohutuse tagamiseks. Lisaks oma funktsionaalsusele on kivivill püsiv ja kauakestev lahendus, mis aitab oluliselt vähendada küttekulusid ning suurendada hoonete energiatõhusust aastateks.

Kivivilla kuumuse toime: Vastupidavus äärmuslikele tingimustele

Nagu eelnevalt märgitud, talub kivivill temperatuuri üle 1000°C, samas sideaine kaob materjalist temperatuuril alates 250°C. Piirkonnas, kus temperatuur ületab 250°C, sideaine aurustub. Sideaine aurustumine ei riku kivivilla struktuuri, sest selle sidusus ja kihilisus hoiab kiude koos. Nii säilitab materjal jäikuse ja kaitseb isoleeritud konstruktsioone tule eest.

Kuna soojusisolatsioonimaterjali kiud on temperatuurimuutustele väga vastupidavad, siis võib kivivilla kasutada ka väga kõrge töötemperatuuri tingimustes. Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju.

Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju. Tulekindluselt kuulub kivivill kõige turvalisemasse A1 klassi.

Kivivilla akustilised omadused: Helisummutuse lahendused

Kivivill koosneb omavahel põimunud diabaaskivimi kiududest, mille vahel on õhuvahed. Niisuguse struktuuriga materjal neelab helilaineid eriti hästi: see isoleerib efektiivselt nii õhus levivat heli kui ka vaheseinu ja -lagesid pidi edasikanduvat löögiheli. Õhus leviva heli isoleerimise näitaja R’w (dB) iseloomustab hoone vahe-konstruktsioonide võimet neelata õhus levivat heli.

Mida suurem see on, seda vähem müra läbib konstruktsiooni. Löögiheli isoleerimise näitaja LVv (dB) iseloomustab korrustevaheliste vahelagede võimet vähendada müra, mis tekib vahelael kõndimisel või sellele koputamisel, näiteks alumisel korrusel olevas ruumis. Mida väiksem on vahelae koefitsient L’n,w, seda paremini konstruktsioon löögiheli isoleerib.

Kivivilla veekindlus ja auruläbilaskvus: Kaitse niiskuse eest

On hästi teada, et isolatsioonimaterjalis olev niiskus halvendab selle isolatsiooniomadusi. Vihma käes seisnud kivivill võib näida märjana, kuid tegelikult on märgunud vaid mõni millimeeter selle pealispinnast. Vaatamata poorsusele, on impregneeritud kivivill vett mitte imav materjal. Juhul, kui vett surutakse kivivillasse jõuga, imab see seda küll mingil määral, aga niipea, kui veesurve lakkab, vesi aurustub ja materjal on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused.

Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral võib hoonesse koguneda niiskus. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned “hingavad” ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima.

Kivivilla ökoloogilisus: Loodussõbralik isolatsioonimaterjal

Kivivill on ökoloogiline valik, sest meie isolatsiooni toodetakse looduslikku päritolu kivimist. Lisaks on isolatsioon üks vähestest tööstustoodetest, mis aitab säästa rohkem energiat kui ise vajavad. 50 aasta jooksul võib tüüpiline isolatsioonitoode aidata säästa 100 korda enam primaarenergiat kui kasutati selle tootmiseks, transpordiks ja utiliseerimiseks.

Meie majade ja töökohtade kütmiseks põletatakse vähem fossiilkütus, seepärast heidetakse atmosfääri vähem saastet: CO2, SO2, NOx. Energiatasakaal muutub positiivseks vaid 5 kuud pärast isolatsiooni paigaldamist. Kui toodet kasutatakse küttetorustiku isoleerimiseks, võib energia end ära tasuda vähem kui 24 tunniga: investeeritud energia energeetiline vähenemine on enam, kui kümme tuhat korda suurem

Katteplekid ja kattematerjali õige valik – Kaitse ja Vastupidavus Kõikidele Tingimustele

Katteplekid ja nende kasutamine on oluline osa tööstuslikest ja tehnilistest isolatsiooniprojektidest, tagades nii mehhaanilise kaitse kui ka pikaajalise vastupidavuse erinevates keskkonnatingimustes. Õige kattematerjali valik määrab isolatsiooni tõhususe, kaitstes seda ilmastiku, korrosiooni ja mehhaaniliste vigastuste eest.

Mis on Kattematerjalid ja Milleks Need Vajalikud On?

Tööstusisolatsiooni kasutatavus üheks või teiseks otstarbeks ning mitmesugustes tingimustes ei sõltu üksnes nende materjalide isoleerimisomadustest, vaid ka õige kattematerjali valikust. Küllaltki sageli (mõnedes tööstusharudes nt. paberi-, keemia-, toiduainete-, energiatööstus jms.) kasutatakse seadmeid niiskes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas.

Paljud torustikud, seadmed, mahutid jm. paiknevad väliskeskkonnas, alludes seega kõikidele selle keskkonna mõjudele. Ka siseruumide temperatuurid võivad kõikuda üsna suurtes piirides ja on kohati isegi hullemad, kui välistingimustes. Kõik eeltoodud ja veel paljud teised keskkonnategurid mõjutavad isolatsiooni omadusi ning pikaealisust.

Samuti on paljudel juhtudel olulised isolatsiooni katte mehaanilised omadused: vastupidavus survele, tõmbele, paindele, vibratsioonile, löökidele, katte kõvadus jne.

Eelkirjeldatu tõttu on oluline valida õige kattematerjal.

Plekk on tööstustehnilise isolatsiooni enim kasutatavaid kattematerjale

Täna on plekk tööstustehnilise isolatsiooni enim kasutatavaid kattematerjale. Torustike, seadmete ja väiksemate mahutite katteks kasutatakse üldjuhul sileplekki, profiilplekki kasutatakse eeskätt sirgetel pindadel nagu näiteks suured mahutid, katlad, tööstuslikud elektrifiltrid jne. Erandina kasutatakse kattematerjalina tulekindlaid kangaid, fooliumit, plastikmaterjale jne.

Katteplekid on ettenähtud:

isolatsiooni kaitsmiseks mehhaaniliste vigastuste eest.
isolatsiooni kaitsmiseks ilmastiku mõjude eest, mis on:

niiskusest tekkiva korrosiooni kaitseks UV-kiirguse mõjul toimuv isolatsiooni habrastumine
tuulega lendlevad osakesed mis põhjustavad pinnakihi kulumise (erosioon)

isolatsiooni kaitsmiseks tööstusliku söövitava keskkonna tekitatud korrosiooni eest.
isolatsiooni lihtsamaks puhastamiseks mis aitab säilitada head hügieeni taset, nt. toiduainetööstuses.
aitab ära hoida isolatsioonimaterjalist tekkivat tolmu.
annab meile võimaluse mõjutada isolatsiooni välisilmet ning kohandada seda arhitektuurilise tervikuga.

Kattematerjalide valikul tuleb kindlasti silmas pidada materjalide omadusi ja nende kasutusvõimalusi erinevates keskkondades lähtuvalt etteantud tingimustest. Ei tohiks unustada, et isolatsiooni kattematerjalide tugikonstruktsioonid ja kinnitusvahendid omavad olulist tähtsust isolatsiooni tervikule.

Mõned näited:

Tuleb võtta arvesse, et kuumasillad, päikese- ja muu soojuskiirgus, võivad oluliselt tõsta kattepleki pinnatemperatuuri. Tulekahju korral tõuseb kattepleki temperatuur kõrgeks, sellepärast kõrgendatud tuleohuga kohtades on põhjust vältida alumiiniumpleki kasutust katteplekina.

Peamised Katteplekkide Tüübid ja Nende Eelised

Sõltuvalt kasutuskohast ja eesmärkidest valmistatakse katteplekke erinevatest materjalidest. Enamlevinud materjalid on:

1. Tsingitud terasplekk ( kasutustemperatuur 200° / – 60°C )

Tsingitud terasplekki kasutatakse olukorras, kus pinnakatetele ei esitata erilisi nõudmisi. Tsingikihi paksus 275gr/m2 / 350gr/m2, materjali eeliseks on kõrge tugevus ja kõvadus, märkimisväärne vastupidavus korrosioonile ning madal maksumus. Tsingi sulamistemperatuur 420°C. Kõrgel temperatuuril ca 900° C süttib tsingikiht ja põleb ereda leegiga. Põlemistulemusena tekib mürgine tsinkoksiid, mille sissehingamisest võib tekkida mürgitus.

Tsingi ja happe ( isegi kõige nõrgemad happed – selliseid leidub sageli meie toidus – oblikates, rabarberis, õuntes jne) kokkupuutumisel tekkivad tsingisoolad on väga mürgised, seega ei tohi kasutada tsingitud plekki nt. toiduainetööstuses. Tsingitud teraspleki eluiga sõltub tsingikihi kulumisest, mis on keskmiselt olenevalt ümbritsevast keskonnast 0,6–1,2 mikromeetrit aastas, seega on tsingikihi eluiga 20–40 aastat. Mereäärsetes piirkondades, ujulates jms. on kulumine juba 2,1- 4,2 mikromeetrit aastas.

2. Roostevaba ja happekindel teras ( kasutustemperatuur 800° / – 200°C )

Roostevabast (RST; AISI 304) ja happekindlast (HST; AISI 316 ) terasest kattematerjale kasutatakse eriti rasketes keskkonnatingimustes, kus kuumtsinkimine ei ole enam piisav pinnakäsitlus korrosiooni tõkestamiseks. Peamised kasutuskohad on keemia-, paberi- ning toiduainetetööstuse ettevõtted.

Samuti kasutatakse neid tooteid kõrgendatud hügieeninõuetega kohtades, näiteks meditsiinitööstuses. Roostevaba teras on 20 sajandi leiutis. See on metallisegu, mis koosneb erinevatest koostisainetest. Osa neist on metallid, aga ei kuulu metallide hulka, nagu näiteks süsinik. Peamine koostisaine on raud, siduvad ained on kroom ja nikkel, mille ülesandeks on takistada korrosiooni ehk metallipinna söövitust, roostetamist.

Nimetust „roostevaba teras” saab kasutada siis, kui terases on üle 12% kroomi. Kroom takistab terase pinna korrosiooni, sest kroomi mõjul tekib pinnale õhuke, kaitse oksiidikiht. Mida suurem kroomisisaldus, seda parem vastupidavus korrosioonile. Roostevaba terase koostises oleva nikli ülesanne on samuti korrosioonikindluse tagamine.

See, kas valida RST või HST toode, sõltub mitmest eri faktorist. Kõige olulisem neist on erinevate kemikaalide sisaldus ja kontsentratsioon ümbritsevas keskkonnas. Üldreeglina võib öelda, et happekindlad HST tooted sobivad paremini tööstustingimustesse ja mereäärsetesse kohtadesse, samuti on HST toodete vastupidavus parem kloriidisisaldusega keskkondades.

3. Alumiiniumplekk ( kasutustemperatuur 300° / – 60°C )

Alumiiniumil on rida häid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks kattematerjaliks. Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest.

Plussid võrdluses tsinkplekiga: kestab paremini happelise keskkonna mõju, ei tekita hõõrdumise või löökide tagajärjel sädemeid, kaal vaid üks kolmandik tsingitud pleki kaalust, välisilme meeldivam.
Miinused: ei sobi tuletõkkeisolatsiooni kattematerjaliks (sulamistemperatuur 620°C), vajab hoolikamat käsitlemist osade valmistamisel, mehhaaniliselt kergemini kahjustuv ja struktuurilt nõrgem kui teras, sama tugevuse saavutamiseks tuleb kasutada suuremat lehepaksust, hinna poolest kallim kui teras.

4. PVC kattega kuumtsingitud teras ( kasutustemperatuur 100° / – 60°C )

Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate. Esmaklassilise töödeldavusega materjal. Ei talu hästi UV-kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes tööstus- ja mereäärsetes piirkonnades.

5. PVDF-kattega (PVF2) kuumtsingitud teras ( kasutustemperatuur 110° / – 50°C )

Polüvinüüldifluoriidil põhinev pinnakate. On esmaklassilise värvitooni pidamisega pinnakate, mistõttu soovitame PVDF pinnakatet kasutada just siis, kui värvitooni püsivusele esitatakse kõrgendatud nõudmisi. Miinuseks kerge kriimustatavus.

6. Värvitud kuumtsingitud teras ( kasutustemperatuur 100° / – 60°C )

Värvitud lehtterastooted valmistatakse eelnevalt tsingitud ja värvitud teraslehest. Tooted sobivad kasutamiseks hoonete siseruumides, vähese niiskusega tingimustes ja muudes kohtades kus keskkonnamõjude aste on kerge kasutus peamiselt puhtas õhus.

Värvina kasutatakse peamiselt:

POLÜESTER – polüestervärv, mis annab toodetele hea ilmastiku-, korrosiooni- ja kulumiskindluse.
PURAL – polüuretaanil põhinev värvkate talub väga hästi ultraviolettkiirgust, on kergelt töödeldav ka madalatel temperatuuridel, keemiliselt püsiv.

Erandina kasutatakse teraspleki pinnakatteks ka muid metalle näiteks: vask, tina, alutsinki jne.

Kas otsite professionaalseid katteplekke ja isolatsioonilahendusi?

Võtke meiega ühendust ja loome teie vajadustele vastava lahenduse, mis tagab pikaajalise töökindluse ja kaitse! Kontakt

Kivivilla omadused ja kasutus